faute, n.
1. (péché, offense) ǣgylt/ǣgilt/ēgylt (m. i) ♦ ǣgylting ♦ bealudǣd/bealodǣd (f. i) ♦ culpa (m. an) ♦ fācen (nt. a), v.n. feikn, v.h.a. feihan (nt.), v.s. fēkn (nt.) ♦ fācendǣd (f. i) ♦ firen/fyren (f. ō), got. fairina (f. ō), v.n. firn (nt. pl.), v.h.a. virina (f. ō), v.s. firina (f.), v.fr. firne/ferne (f.) ♦ firenweorc, v.n. firinverk, v.h.a. firinwerk {nt. a} ♦ fūl (nt.) ♦ (ge)eofot/eofet/eofut (nt.) ♦ geswic (nt.) ♦ gylt/gi(e)lt/gelt (m. i) > a.m. guilt ♦ gylting (f. ō) ♦ læst (f.) ♦ le(a)htor/le(a)hter (m. a) ♦ mān (nt. a), v.n. mein (nt.), v.h.a. mein, v.s. mēn ♦ māndǣd/māndēad, v.h.a. meintāt {f. i}, v.s. mēndād ♦ mānscild/mānscyld (f. i), v.s. mēnskuldio (pl.) ♦ mānweorc (nt. a), v.s. mēnwerk ♦ sac(u) (f. ō) > a.m. sake, got. sakjō (f. ōn), v.n. sǫk, v.h.a. sahha (f. ō) > all.m. Sache, v.s. sake/seke, v.fr. saka ♦ scyld (f. i), scyldu/scyldo (f. indécl.), v.n. skuld (f.), v.h.a. sculd (f. i) > all.m. Schuld, v.s. skuld, v.fr. skelde/schuld/schild ♦ syndǣd (f. i) ♦ synleahtor/synleahter (m. a) ♦ synn/sinn/senn (f. jō) > a.m. sin, v.n. synd, v.h.a. sunta (f. jō et ōn) > all.m. Sünde, v.s. sundia, v.fr. sende ♦ unlǣttu (f.) ♦ unmǣþ (f.) ♦ unriht/unreht/unryht, v.h.a. unreht > all.m. Unrecht {nt. a}, v.s. unreht, v.fr. unriucht ♦ wam(m)/wæm/wem(m) (m. et nt. a), got. wamm (nt. ?), v.n. vamm (nt.), v.h.a. wamm, v.s. wamm, v.fr. wamm ♦ wrōht/woroht (f.), got. wrōhs (f. i), v.n. róg (nt.), v.s. wrōht. faute grave unscyld, v.h.a. unsculd > all.m. Unschuld {f. i}, v.fr. unskelde. réparation d’une faute godbōt (f. ō).
2. (erreur) wōh/wō(g) (nt.), v.s. wāh. faire une faute d’orthographe miswrītan (VF1). faute d’inattention ætsporning/ætspornung/ætspyrning (f. ō). faute de grammaire āslīdung/āslīding (f. ō) ♦ stæfleahtor (m. a) ♦ uncyst, v.h.a. unkust {f. i}.