sorcellerie, n.
āglǣccræft/āclǣccræft (m. a) ♦ bealucræft/bealocræft (m. a) ♦ dēofolcræft (m. a) ♦ drȳcræft/drēocræft (m. a) ♦ ? drȳlāc ♦ fīfmægen (nt. a) ♦ (ge)dwolcræft (m. a) ♦ hellcræft (m. a) ♦ lybcræft (m. a) ♦ malscrung (f. ō), v.h.a. malscrunc ♦ morþorcræft (m. a) ♦ scinn(ge)lāc (nt. a), v.h.a. scīnleih ♦ unlybba (m. an) ♦ unlybbe (f.) ♦ unrihtlyblāc (m. et nt. a) ♦ wiccecræft (m. a) > a.m. witchcraft ♦ wiccedōm (m. a) ♦ wiccung/wicgung (f. ō) ♦ wiccungdōm (m. a) ♦ yfelweorc (nt. a). acte de sorcellerie drȳcræft ← ♦ (ge)dwolþing (nt. a) ♦ scinncræft/scīncræft (m. a) ♦ scinnlāc ←. pratiquer la sorcellerie drȳcræft drīfan (VF1). sorcellerie faisant appel à l’incantation galdorcræft (m. a). sorcellerie faisant appel aux drogues/aux potions/aux philtres ātorcræft (m. a) ♦ lyblāc (m. et nt. a) ♦ morþweorc (nt. a), v.s. morđwerk. sorcellerie faisant appel aux subterfuges scinncræft/scīncræft (m. a).