ténacité, n.
ānrǣdnes/ānrēdnes (f. jō) ♦ ānwilnes/ānwylnes (f. jō) ♦ heardmōdnes (f. jō) ♦ inwunenes (f. jō) ♦ onwunung (f. ō) ♦ stedefæstnes (f. jō) > a.m. steadfastness ♦ stræcnes/strecnes (f. jō) ♦ þurhwunung (f. ō) ♦ wiþerung (f. ō). avec ténacité ānmōdlīce ♦ ān(h)rǣdlīce/ānrēdlīce ♦ fæste/feste > a.m. fast, v.n. fast, v.h.a. fasto > all.m. fast ♦ fæstlīce/festlīce ♦ geneah(h)e/geneh(h)e ♦ genēalīce ♦ gewunelīce ♦ tōhlīce ♦ þurhwunigendlīce ♦ ungeswīcendlīce.