conflit, n.
1. (guerre, lutte, combat) feohte (f. ōn) > a.m. fight, v.h.a. fehta (f. ō) > all.m. Gefecht, v.s. fehta (f.) ♦ fitt (f. ou nt.) > a.m. fit ♦ (ge)lāc (nt. a) ♦ gewealc (nt. i) ♦ (ge)winn (nt. a), v.h.a. giwin > all.m. Gewinn, v.s. gewin ♦ hearmplega (m. an) ♦ mǣl/māl (f. ō), v.n. mál (nt.) ♦ ōret (m. a), v.h.a. urheiz ♦ orlege (nt. i), v.h.a. orloge, v.fr. orloch ♦ orlegnīþ (m. a) ♦ samodgeflit (nt. a) ♦ tog (nt.). conflits unfriþ (m. et nt. a), v.n. úfriðr/ófriðr (m. u), v.h.a. unfridu (m. u) > all.m. Unfriede, v.fr. onfrede/unfretho.
2. (désaccord, mésentente) geter (nt.) ♦ lēodgewinn (nt. a) ♦ orlege ← ♦ orlegnīþ (m. a) ♦ strīþ, v.h.a. strīt > all.m. Streit {m. a} ♦ tōdāl/tōdǣl (nt.) ♦ tōdrǣf(ed)nes (f. jō) ♦ tōslītnes (f. jō) ♦ tōtwǣmednes (f. jō) ♦ towes(en)nes/towisnes (f. jō) ♦ twīrǣdnes/twīrēdnes/twīrȳdnes (f. jō) ♦ twīsehtnes (f. jō) ♦ ungerād/ungerǣd (nt.) ♦ ungerǣdnes/ungerādnes (f. jō) ♦ un(ge)þwǣre/un(ge)þwēre/un(ge)twǣre (nt.) ♦ un(ge)þwǣrnes/un(ge)hwērnes (f. jō) ♦ unseht/unsæht (m., f. et nt.) ♦ unsibb (f. jō), v.h.a. unsippe ♦ unsōm (f.). être en conflit avec qq. bēon/wesan ābisgod wiþ.