lueur, n.
1. (lumière)a. beorht (nt.) ♦ bi(e)rhtu/beorhtu/beorhto/byrhtu/birihto (f.) ♦ fāgnes (f. jō) ♦ (ge)beorhtnes/(ge)bearhtnes/(ge)byrhtnes (f. jō) > a.m. brightness ♦ glǣm (m. i) > a.m. gleam, v.h.a. gleimo ♦ gleomu (f.) ♦ hādor/hǣdor (nt.), v.h.a. heiteri ♦ lēoma/līoma (m. an), v.n. ljómi, v.s. liomo ♦ līhting/lēohting (f. ō) ♦ līhtnes, v.h.a. liuhtnissa {f. jō} ♦ līxung/līcsung (f. ō) ♦ scīma, v.h.a. skīmo {m. an}, v.s. skīmo ♦ scīnnes (f. jō) ♦ torhtnes (f. jō) ♦ wlite (m. i), got. wlits (m. i), v.n. litr (m. u), v.s. wliti, v.fr. wlite ♦ wlitu (f.).
b. lueur d’une flamme lēgelēoht (nt. a). lueur de l’aube dægrēdlēoma (m. an) ♦ frumlēoht (nt. a) ♦ līhting ← ♦ morgenlēoht, v.h.a. morganlioht {nt. a} ♦ rodorlīhtung (f. ō). lueur du crépuscule ǣfenlēoht (nt. a) ♦ ǣfenscīma (m. an). lueur du feu brynelēoma (m. an) ♦ fȳrlēoht (nt. a) ♦ fȳrlēoma (m. an).
2. (éclat) glitenung (f. ō) ♦ līgetræsc/lēgetræsc (m.) ♦ līgræsc/lēgræsc (m.) ♦ līgræsc(et)ung (f. ō) ♦ ræscet(t)ung (f. ō). lueur soudaine bearhtm/breahtm/bræhtm (m. a).