stupide

stupide, adj.


1. (bête, sot) andgi(e)tlēas dol > a.m. dull, got. dwals, v.h.a. tol > all.m. toll, v.s. dol ♦ dwǣslic dysig/dys(e)g/disg > a.m. dizzy, v.h.a. tusig > all.m. dusig, v.fr. dusig ♦ dysiglic dys(e)lic(ge)dwǣs/(ge)dwēs, v.fr. dwes ♦ gedwolenlic (ge)myndlēas > a.m. mindless ♦ gewitlēas hygelēaslicīdel/ȳdel > a.m. idle, v.h.a. ītal > all.m. eitel, v.s. īdal, v.fr. īdel ♦ medwīs mōdiglēas sāmwīs sot(t)stunt, v.n. stuttr ♦ stuntlic unandgitfull/unondgetfulunandgittol undēopþancolungerād/ungerǣd ungescēadwīs ungewitful ungewitlicungewittig, v.s. ungiwittig ♦ unglēaw/unglǣwunhoga unhȳdigunsnottor/unsnoter unwīs > a.m. unwise, got. unweis, v.h.a. unwīs, v.s. unwīs ♦ unwīslic wāc/wēce > a.m. weak, v.n. veikr, v.h.a. weih > all.m. weich, v.s. wēk ♦ wanhygdig/wanhȳdig. très stupide fordyslic. devenir stupide ādȳsgian (Vf) ♦ dwǣsian (Vf). être stupide (ge)dysi(g)an/(ge)dys(e)gian (Vf2) ♦ sottian (Vf). rendu stupide āmidodgemǣd/gemād/gemēd > a.m. mad, v.h.a. gimeit.


2.
(ignorant) unwittig.


3.
(inconsidéré, irréfléchi) dollic/dolligunrǣdlic, v.h.a. unrātlīh ♦ unsefful. propos stupides dolsprǣc (f. ō) ♦ stuntsp(r)ǣc (f. ō). qui tient des propos stupides stuntsprǣcestuntwyrde. tenir des propos stupides wæflian (Vf).