bataille

bataille, n.


æscplega (m. an) ♦ æscþracu/æscþræc (f. ō) ♦ beadu/beado (f. wō), v.n. bǫð (f. wō) ♦ billgesliht/billgeslyht/billgesleht (nt.) ♦ campwig/compwig (m. et nt. a) ♦ cumbolgebrec/cumbulgebrec (nt. a) ♦ cumbolgehnāst (nt. i) ♦ ecgplega (m. an) ♦ gārgewinn (nt. a) ♦ gārmitting/gārmittung (f. ō) ♦ gārrǣs (m. a) ♦ gārþracu/gārþræc (f. ō) ♦ (ge)f(e)oht/(ge)fiht/(ge)fyht (nt. a) > a.m. fight, v.h.a. gifeht > all.m. Gefecht, v.fr. fiuht ♦ geflit/geflīt/geflyt/geflȳt (nt. a) ♦ gehnǣst/gehnāst (nt. i) ♦ gesli(e)ht/geslyht/gesleht (m. i) ♦ getoht (nt. a) ♦ (ge)winn (nt. a), v.h.a. giwin > all.m. Gewinn, v.s. gewin ♦ gūþgemōt (nt. a) ♦ gūþgeþingu (nt. pl. ja) ♦ gūþgewinn (nt. a) ♦ gūþplega (m. an) ♦ handgemōt (nt. a) ♦ handplega (m. an) ♦ handgewinn (nt. a) ♦ hearmplega (m. an) ♦ heaþulāc (nt. a) ♦ heaþuweorc (nt. a) ♦ hild (f. jō), v.n. hildr (f. jō), v.h.a. hilt, v.s. hild ♦ lindcroda (m. an) ♦ lindgelāc (nt. a) ♦ lindplega (m. an) ♦ nīþ (m. a), got. neiþ (nt. a), v.n. níð (nt.), v.h.a. nīd (m. a) > all.m. Neid, v.s. nīđ, v.fr. nīth ♦ nīþplega (m. an) ♦ nīþweorc (nt. a) ♦ ōret (m. a), v.h.a. urheiz ♦ orlegweorc (nt. a) ♦ plega/plæga (m. an) > a.m. play ♦ sæc(c) (f. jō) ♦ searonīþ/searunīþ (m. a) ♦ secgplega (m. an) ♦ sperenīþ (m. a) ♦ sweorda gelāc (nt. a) ♦ sweordplega (m. an) ♦ tohte (f. ōn) ♦ wælsli(e)ht/wælslyht/wælsleaht (m. i) ♦ wǣpengeþræc (nt. a) ♦ wǣpengewrixl(e) (nt.) ♦ wīg (m. et nt. a), v.n. víg (nt. a), v.h.a. wīg (m. et nt. a), v.s. wīg, v.fr. wīch ♦ wīgplega (m. an) ♦ wīgrǣden (f. jō).
de bataille
heaþufremmende (ja/jō) ♦ winnendlic. dans la bataille on wæl. ordre de bataille truma (m. an). être en ordre de bataille bēon/wesan getrymmed trymman/trymian (Vf1) > a.m. trim. livrer bataille cuman tōgædere (VF4) ♦ faran tōgædere (VF6) ♦ faran tōsomne (VF6) ♦ fōn tōgædere (VF7) ♦ gān tōgædere (-mi) ♦ tōgædere gāras beran (VF4) ♦ tōsomne/tōsamne cuman (VF4). bataille navale scipgefeoht (nt. a). bataille rangée folcgefeoht (nt. a). bataille victorieuse sigegefeoht (nt. a).