pudeur

pudeur, n.


clǣnnes (f. jō) > a.m. cleanness ♦ forscamung (f. ō) ♦ gehealdsumnes (f. jō) ♦ gemetfæstnes (f. jō) ♦ geþungennes (f. jō) ♦ hygdignes (f. jō) ♦ scamfæstnes (f. jō) ♦ sc(e)amu/sc(e)omu (f. ō) > a.m. shame, v.n. skǫmm, v.h.a. scama (f. ō) > all.m. Scham, v.s. skama, v.fr. skame/skome ♦ sidefulnes (f. jō). sans pudeur, loc. adj. (impudique, éhonté) (ge)māhgemāhlic/gemāglic sc(e)amlēas > a.m. shameless, v.h.a. scamalōs ♦ sc(e)amlēaslic þrīste (ja/jō), v.s. thrīsti ♦ unǣwisc/unēwisc unsc(e)amfæstunsc(e)amiende unsc(e)amigunsc(e)amlic, v.h.a. unscamalīh ♦ unsideful/unsydeful. sans pudeur, loc. adv. (de façon impudique) fræfellīce/fref(e)līcesc(e)amlēaslīce > a.m. shamelessly ♦ unsc(e)amlīce, v.h.a. unscamalīho. être sans pudeur, v. maffian (Vf). qui aime sans pudeur scandlufiende.